Peotäis libedat, kamalutäis karvast ehk mis taimedest viht kuidas tervisele mõjub
Paljude jaoks on saunamõnude lahutamatuks osaks viht ja vihtlemine. Sellega käivad kaasas kindlad kombed ning eri taimeliigid annavad igale vihale oma näo.
![Kui säilitamiseks mõeldud vihad võiks valmis teha enne jaanipäeva, siis otse sauna minekuks sobib värske viht kuni sügiseni.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/b79d03b0-bb3a-11eb-8fe8-49b7c46eb6ac.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=0.798&cw=0.9458&cx=0&cy=0.202&r=16:9&rotate=0&flip=0)
Vihtlemine on alati Eesti sauna juurde käinud. Seda tegevust on peetud ühtaegu nii kasulikuks kui ka mõnusaks. Laiuse kandi rahvas on kogu protsessi kokku võtnud mõistatusega: “Alumine ähib, päälmine puhib, ihu himustab, reied rõõmustavad, perse kiidab.”
Endistel aegadel, kui saun polnud mitte niivõrd pesemise kui tervise turgutamise ja niisama ihu harimise paik, oli vihtade ja vihtlemise tähtsaim ülesanne nahalt suurem mustus maha peksta. Tänapäeval, kui enamik kehale kogunenud sopast veega maha uhatakse, aitab vihtlemine sauna lae alla kogunenud kuuma õhu keha ligi tuua, soodustades nõnda higistamist ning virgutades ihu kerge massaažiga.