Küünlapäeval tegid mehed naiste töö ära ja pool toiduvarust pidi alles olema

Küünlapäev, 2. veebruar (Lääne-Eestis nimetati seda pudrupäevaks), oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Sel päeval keedeti rituaalseid toite, nagu tanguputru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad küünlapäeval tehtud küünlad heledalt.

Selle päevaga lõppes kesktalve periood ja lõppesid ulatuslikud pühadki. Algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, küünlapäevast hakkab talvel teine silm vett jooksma, kõrred „lund vihkama“, siga „kõrva paistma“ jne.

Loe ka - Valmista ise väikese jalajäljega küünlad

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine.