“Viljakasvatuseks oli maad vähevõitu, sõstraid me kasvatada ei tahtnud, mustikate jaoks on vaja teha suuri investeeringuid nõudvaid ettevalmistusi. Tahtsime ka teha midagi uut, midagi, mida teised veel ei tee,” tõdevad noored. Söödav kuslapuu jäi lihtsalt kuidagi silma. Seejärel hangiti teadmisi juurde Polli aiandusuuringute keskusest, kus on selle taime sorte võrreldud ja jälgitud juba pikki aastaid. Saadud info andis enesekindlust kuhjaga juurde ja noortaluniku toetuse abiga kasvab 5,5 hektaril nüüd umbes 18 000 söödava kuslapuu põõsast. Seejuures on tegu mahekasvatusega.

Jaga
Kommentaarid