Teadurid jagavad nõu, milline mustsõstrasort koduaeda valida, et saada magusaid marju ja rikkalik saak

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute teadurid on aastaid säilitanud vanu Eesti mustasõstrasorte ja aretanud uusi. Vanemteadurid Asta-Virve Libek ja Ave Kikas tutvustavad musta sõstra hingeelu ja annavad nõu, milliseid sorte koduaeda või istandikku valida.

Sõstrad on ühed vanemad koduaedades kasvatatavad marjapõõsad. Meie esivanemad kasutasid toidu- ja ravimtaimena looduslikku sõstart, aiataimena viljeldi teda esialgu kirikute ja mõisate aedades. Arvatakse, et aiataimena hakati sõstart kasvatama 13. sajandil, esimesed kirjalikud andmed sõstrasortide kohta pärinevad aga alles 18. sajandi lõpust. Rohkem levis punane sõstar, musta sõstart kasvatati vähem.

Sedamööda kuidas avastati musta sõstra kasulikke omadusi, suurenes tema populaarsus. Tänaste teadmiste põhjal võib öelda, et must sõstar on lausa tervise varaait. Peale marjade sisaldavad rohkesti inimorganismile üliolulisi toitaineid ka tema lehed ja pungad.

Teadurid õpetavad kasvatama ja soovitavad ka nende marjakultuuride sorte:

• Sinine ehk söödav kuslapuu

• Punane ja valge sõstar

• Vaarikad ja pamplid

Missugune mustsõstrasort valida, kuidas taim maha istutada ja pärast põõsast hooldada, loe edasi...