FOTOD | Maakodude 2022. aasta 10 ägedat kõrvalhoonet kasvuhoonetest terrassideni
(1)Maakodu ajakiri tõi ka 2022. aastal lugejateni palju eesti inimeste kauneid kodusid ja nende juurde kuuluvaid kõrvalhooneid. Siin on ülevaade tänavu ilmunud lugudest, millest inspiratsiooni ammutada.
„Minu unistus oli ammu saada endale väliköök. Ainuüksi enda peret on meil 21 inimest – kus sa neile kõigile süüa teed?“ küsib Malle, püsiv naeratus huulil. Abikaasa Andres Kelner teadis vastust. „Ma teen selle köögi sulle kuuri!“ otsustas ta, sest 50aastane kuur oli kasutult seisnud juba aastaid.
„Pitsakoja mõtte sain ühel suvel Võrumaa avatud talude päevalt, kus nägin, kuidas pitsaahju ehitati,“ ütleb Malle, kes on oma nelja lapse kaudu ka kümnekordne vanaema.
Haeste talu varjualune
Haeste talu pererahvas Hiiumaal on õuele ehitanud tormimurrust ja kadakatest vahva varjualuse, kuhu mahub suveõhtutel istuma kogu nende suur pere.
„Meil käivad asjad niimoodi, et koos mõtleme ja koos teeme,“ ütleb Malle Pihlamets, kes koos abikaasa Jaanusega kuuendat aastat pensionipõlve naudib, nokitsedes kodu kallal.
Triinu kasvuhoone
„Tegime kasvuhoonele kivipõranda ja plaanisime taimedele osta mõned vannid või ehitada kastid. Kasvuhoone hakkas just valmis saama, kui avastasin müügilt Tšehhis toodetud isekastvad ratastega kastid. See oli üks väga tore leid, sellistest taimekastidest ei osanud ma isegi unistada!“ räägib Triin Abel õhinaga.
Laiaru-Alt talu saun, ait ja kelder
Laiaru-Alt talu asub kaunil Kõnnumaa maastikukaitsealal metsade, rabade ja vallseljakute vahel. Talu peremees Erik Tõntson on palkehituse meister, kes on oma metsa palkidest püsti pannud terrassiga sauna, aida ja keldri eeskoja.
Et uut hoonet ehitada, läheb ta kõigepealt oma metsa puid langetama. Siis viib sõbra juurde saeveskisse, teeb ümarpuidust saematerjali ja seejärel paneb lauad kuivama. Nii käib materjali varumine ja see võtab omajagu aega, sest ehitada saab ju ikkagi vaid kuivast puidust.
Perekond Tilga suvine söögituba ja kasvuhooned
Oli 1998. aasta, kui seni Tallinnas elanud Kärt ja Valdur Tilgast sai Kadarpiku talu pererahvas. „Mina olen olnud linnalaps ja mind aiatöödega ei koormatud. Võibolla sellepärast on mulle kogu aeg meeldinud toimetada, käsi mullas. Kuna Valdur pidi lapsepõlves piisavalt põllutöid tegema, siis ega ta aiamaale alul ei kippunud, tegeles muude asjadega,“ mõtiskleb Kärt.
Sel aastal kasvas neil umbes 80 sorti tomateid. „Teeme alati sordi värvi ja viljade kuju kohta märkmeid ning anname maitseomadustele hindeid. Nii tekib nimekiri, mida kindlalt tasub kasvatada. Neile lisanduvad siis igasugused pigem põnevad katsetamise asjad.“
Pille Petesoo kanamaja, kastaed ja kasvuhoone
Tuntud kokandusportaali Nami-Nami asutaja Pille Petersoo koduaed Haabneemes köidab kompaktsuse ja läbimõeldusega. Aia loomise üks eesmärk oli, et siin kasvavad taimed sirguksid ühtaegu nii silmailuks kui ka söögiks.
Tarbeaias askeldavad kanad ja neil on tore elamu. Plastist korpus on ehitatud nii, et suvel ei lähe selles väga kuumaks ega talvel väga külmaks. Talvel paneb pererahvas kanamajale soojenduseks vatiteki ja sulelised elavad selles aasta läbi.
Perekond Junolaineni terrass ja kemps
Mari-Anne räägib, et maaelul on imeline võime tuua igaühes esile oskused, millest varem aimugi ei olnud. Justkui võluväel on avaldunud näiteks Ingmari puutööosavus, tema kuldsete käte ja sõprade abiga on valminud hoovis olev varjualune. Kätt on proovitud teistegi projektidega: maja trepid, terrass, Kamado grilli ümbris, saunalava, välikäimla ja varjualuse lauad.
„Need kõik on teinud selle maja rohkem meie nägu,“ kiidab Mari-Anne. „Taaskasutus ja oma kätega asjade tegemine on miski, mida me väga armastame, sellele aitavad kaasa ka piiratud rahalised ressursid.“
Terrassikonkursi võitja
Sel suvel Maakodu lugejatele välja kuulutatud terrassikonkursile laekus põnevaid terrasse. Võidu sai endale Paslepa külas asuv Anneli ja Arne Simmi terrass-suveköök.
Päikesele avatud terrass koos katusealuse suveköögi ja istumisosaga on ehitatud võimalikult õhuline, tagaseinagi on ehitisel vaid nii palju, kui palju pinda oli vaja köögi seinakappide paigutamiseks. Pererahvas kartis esiti, et liigne avatus ja vihmad-lumed rikuvad mööblit, kuid üle elatud lumerohke talv näitas hoopis vastupidist.
Tuuliku talu savikoda
Oli 1993. aasta, kui Tarmo võttis Krista ära ja tõi ta Tuuliku tallu perenaiseks. Tollal polnud siin veel kusagil elada, koht oli pärast nõukaaega ja kolhoose-sovhoose lagunenud ja räämas.
Kõige uuem ehitis, kui nii võib üldse öelda, sest tegu on ju vanade kivimüüride ja vana aidaga, on Krista savikoda. Kivimüürid olid siin seisnud juba aastakümneid, kuid vana ait toodi Uue-Antslast. Ait ootas kümmekond aastat kokkupandult, kuni sai 2016. aastal uue elu savikojana. Palkhoone pandi püsti olemasolevate müüride peale ja nii on hoonel kokku koguni kolm korrust!
Põdra talu terrass–suveköök
Põdra talu perenaine Aasa Põder on viimased 25 aastat koos tütarde ja nende abikaasadega pühendanud esiisade talukoha taastamisele. Viimati renoveerisid nad kunagise laudakompleksi, millest on saanud modernse ilmega puhkeala.
Suvel, kui uksed lükatakse valla, moodustub terrassist ja sisehoovidest ning väliköögist suur puhke- ja seltskonna koosviibimise ala. See on suvel pere lemmikkoht, kus võetakse vastu ka külalisi.
Toomas Läätse kasvuhoone
Hoovil ringi uudistades jääb iga külalise pilk pidama loominguliselt sisustatud kasvuhoonele. „See, et ma olen kasvuhoone selliseks kujundanud, on loogiline jätk majja kujundatud ruumile. Kuna kiviklibu peal pole mõtet kartulit kasvatada, saab kasvuhoone ikka püsti panna ja tõstetud peenrakastides aiandust harrastada – et oleks praktiline, aga ka tore ja näeks hea välja. Ma armastan tomateid ja sööksin neid hea meelega iga päev. Tomatite kasvatamine on äge protsess, mis tipneb maitsva saagiga. Sööd ise ja jagad lähedastele,“ tutvustab Toomas oma tomatikirge.
