Keskmine eurooplane kasutab aastas 20 kg tualettpaberit. Kas oleks aeg otsida alternatiive?

Tualetis käimine on tavapärane tegevus, kuid millist mõju avaldavad meie harjumused keskkonnale, küsib Läti Delfi.

Tualetikülastusest rääkimine ei pruugi olla sobiv teema pidulikul õhtusöögil, kuid see, mida me seal teeme, mõjutab oluliselt nii keskkonda kui ka meie tervist.

Tualeti areng on olnud pikk ja mitmekesine. Veel sajand tagasi ei seostatud selle kasutamist sellise mugavusega, millega on harjunud tänapaeva Euroopa.

Teadlased usuvad, et antiikaja Roomas kasutati enda kergendamise järel hügieeni tagamiseks keraamilisi fragmente, mida nimetati „pessoi“. See ei olnud kõige mugavam lahendus. British Medical Journal’i eksperdid kirjutasid delikaatselt: „Keraamiliste fragmentide abrasiivsed omadused viitavad sellele, et pikaajaline kasutamine võis põhjustada naha või limaskesta ärritust, vigastusi ja isegi hemorroidide tüsistusi.“

Kes eelistas alternatiivi, võis kasutada pulga otsas olevat svammi, kuid see oli sageli ühiseks kasutamiseks.

Millal leiutati kaasaegne tualettruum?

Kaasaegne loputuskäimla ja sellega seotud mugavused tekkisid alles 20. sajandil. Samuti arenesid enese puhastamise meetodid. Kuigi täna võib näha igas maailma nurgas tualettpaberi rulle, ilmus pakendatud tualettpaber esmakordselt alles 1857. aastal ja rullidena 1907. aastal.

Ajaloolane ja Briti Columbia Ülikooli professor Peter Ward selgitab, et inimeste hügieeniharjumused muutusid aeglaselt, kuid 20. sajandil kiirenesid need oluliselt. Ta meenutab, kuidas tema vanaisa käis lapsena pesemas vaid kaks korda aastas, samas kui tema tütred käisid teismelistena duši all kaks korda päevas.

Kas tualettpaber on keskkonnale kahjulik?

Massitarbimise ajastul on hügieenitoodete kättesaadavus kasvanud, kuid samas on kerkinud küsimus nende keskkonnamõju kohta. Keskmine inimene Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas kasutab aastas 15-25 kg tualettpaberit.

Euroopa Keskkonnabüroo väidab, et paberi tootmine reostab keskkonda, ning aromaatse tualettpaberi lisandid sisaldavad sageli ebavajalikke kemikaale. Organisatsiooni Environmental Paper Network esindaja Sergio Baffoni räägib, et salvrättide tootmine moodustab umbes 10% maailma paberitoodangust ning selle osakaal kasvab.

Mitmed juhtivad tootjad on saanud kriitikat keskkonnaorganisatsioonidelt metsade raie ja isegi inimõiguste rikkumise tõttu. Euroopa Liit on vastu võtnud seaduse, mis keelab raadatud aladelt pärit toodete müügi, kuid selle jõustamine lükati edasi 30. detsembrini 2025 suurtele ja keskmistele ettevõtetele ning 30. juunini 2026 mikro- ja väikeettevõtetele.

„Igavesed kemikaalid“ tualettpaberis

2023. aastal uurisid Florida Ülikooli teadlased 21 tualettpaberi kaubamärki üle maailma ja avastasid, et need sisaldavad per- ja polüfluoroalkaane (PFAS), mida kutsutakse ka „igaveseks kemikaalideks“. Teadlased hoiatasid, et tualettpaber võib olla oluline PFAS-i allikas, mis satub reoveette.

Mitmes maailma piirkonnas on populaarsed bideed ja hügieenivoolikud, kuid need ei ole kõikjal levinud. Peter Ward selgitab, et ajalooliselt seostati bideed prostitutsiooniga, mis takistas selle laialdast kasutuselevõttu.

Bidee pooldajad toovad välja, et selle kasutamine vähendab oluliselt tualettpaberi tarbimist ja nõuab vähem vett kui paberi tootmine.

Tualettpaberi kaitsja arvamus

Salerno Ülikooli keskkonna- ja sanitaartehnika professor Giovanni De Feo rõhutab, et kuigi tualettpaber mõjutab keskkonda, on selle eelised olulised. „Mitte miski pole nullmõjuga,“ ütleb ta. „Tualettpaber on revolutsiooniline leiutis, mis on aidanud parandada sanitaartingimusi.“

Ajaloo jooksul on halvad sanitaartingimused ja neist tingitud bakteriaalsed nakkused nõudnud rohkem elusid kui sõjad. De Feo usub, et tualettpaber on aidanud vähendada suremust.

Samal ajal näeb ta võimalust tualettpaberi tarbimist vähendada, sest „isegi kasutades ühe lehe paberit säästame umbes kolm liitrit vett“.

De Feo on asutanud algatuse Greenopoli, mis edendab keskkonnateadlikkust noorte seas. Tema õpetusmeetodite hulka kuulub tualettpaberirulli kasutamine, et näidata toodete elutsüklit ja nende keskkonnamõju.

„Ma olen isegi kirjutanud luuletuse tualettpaberirullist,“ jagab ta. „Sest lõppude lõpuks on meie elu nagu rull - sammhaaval, tükikeste haaval, päev päeva järel jääb alles vaid meie hing.“