Karusmari arvatakse olevat kõigepealt levinud Põhja-Ameerikas, kust ta hiljem jõudis Euroopasse, Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Esimesed kirjalikud teated karusmarja aiataimena kasvatamisest pärinevad 16. sajandist.

Jõudsalt arenes karusmarja sordiaretus Lääne-Euroopa maades, eriti Inglismaal. Aretati hulganisti sorte, kelle marjade välimus, suurus ja maitse vääris tunnustust. Karusmarja viljelemisele ja sordiaretusele avaldas pärssivat mõju 19. sajandi lõpul Euroopas levima hakanud karusmarja-jahukaste. Suur hulk suurepäraste maitseomadustega suureviljalisi karusmarjasorte osutus karusmarja-jahukastele vastuvõtlikuks ja seetõttu kasutuskõlbmatuks.