FOTOD | Maakodu 2023. aasta ägedad köögid püstkojast kuni lossi kõrvalhooneni
Elu elektrita suitsusaunas
Silver Sõrmus elab enda ehitatud väikses suitsusaunas, kus pole elektrit. „Suvel teeme süüa püstkojas, talvel saunaahjus,“ selgitab ta. „Telefoni teel saab tänapäeval ju kõik asjad aetud – telli kas süüa või sõlmi tutvusi,“ põhjendab Silver ühe lausega, miks tal pole arvutit ega külmkappi.
„Ma ei söögi riknevaid asju – permapeenardel kasvatan kõik vajamineva ise ja puudu jääva tellin. Sauna šamottkividest ahjus saab valmistada väga maitsvaid putrusid, pajaroogi ja sütel keedetud kartuleid. Vett keedan priimusel, kui on kiiresti vaja, muidu joon leiget vett kas ingveri või sidruniga,“ täpsustab ta.
Laane talu
Priit ja Hedi Pedanik rajasid suvekodu Lõuna-Eestisse, kusjuures Priit tegi suure osa ehitustööst ja Hedi tegi sisekujunduse. Nende tütred Becka ja Bianka on suured kokkajad, koos tehakse pastat, focacciat, pitsat jpm. Teinekord suvel, kui ema-isa veel magavad, teevad tüdrukud neile võileibu ja napsavad aiast taldrikule kurki-tomatit või salatirohelist.
Kütioru veskikoht
Kerti Plakso unistus väiksest maakohast päädis suure veskikohaga. Kuna vana elumaja asus nii tammi lähedal, et kevadise suurvee ajal ei saanud suure kohina tõttu seal magada, otsustati ehitada uus maja. Köögis on Vastseliina meistri tehtud lihvitud kivist põrand – iga kivi on eraldi lõigatud ja paika sätitud. „Kivid on mu lemmikud,“ märgib Kerti.
Taagepera lossi valitsejamaja
Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenbergi maakodu asub Valgamaal Taagepera lossi endises valitsejamajas. Pisikesest esikust satub tulija otse erksavärvilise mööbliga köök-söögituppa. „Kuna tubade sisustus on mahedates toonides, teadsin kohe, et mingeid valgeid kappe siia ei tule. Mulle meeldib õrn mereroheline värv ja valisime mööblile omast arust sama tooni, mis hoolikalt valitud Smegi münditooni kodumasinatel.“ Kui kapidetailid kohale toodi, oli ehmatus suur, sest õhinaga hangitud õrnroheliste masinate karva need ei olnud. Esimese hooga peeti isegi plaani lasta kapid üle värvida, kuid Ingrid lõi käega – türkiissinine on samuti ju kena.
Loe ka - Luksuslik Taagepera loss koos spaaga kuulub Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenbergi maakodu juurde
Õnne talu Mornas
Maia ja Georg Gavronski Õnne talu asub Morna külas. „Maakivist majja sobib ainult vana mööbel. Seda teadsin enne, kui maja leidsime. Siin ei ole mitte üht asja poest ostetud, kui köögitehnika ja vee- ning küttesüsteemid välja arvata. Miljon närvirakku on seda maja ehitades kulunud! Kui roostevesi rikkus valesti paigaldatud torustiku tõttu kogu maja veevärgi ja kraanikausid tuli välja vahetada, siis õppisin selle avatud (kütte)süsteemi ise ära,“ ütleb Maia.
Kajussaare talu
Aadu Juhkental on ligi 30 aastat olnud Vändras asuva Valley vaibavabriku omanik. Vändrast on ta ka pärit. Vaibavabrikust 13 km kaugusel asub Juhkentalide pere maakodu. Köök on Euroakadeemia sisearhitektuuri eriala lõpetanud perepoeg Ingemari looming ning valmistatud oma metsa puudest ja servamata laudadest.
Uusarendus Tartu lähedal
Getter Madison jäi oma ohtrate tätoveeringute ja värviliste juustega televaatajatele silma Eesti parima pagari saates. Getter peab ülitähtsaks köögitasapinna materjali ja sellega on tal vedanud – purunematu tehiskivi, millele ei jää plekke ja millega ei juhtu midagi. Valamu on musta värvi ja alt uputatav, selle saab paigaldada kivitasapinna sisse. Väga praktiline on, et ei jää ääri, kuhu koguneks mustust. Neljakandiline ja piisavalt suur valamu on palju praktilisem kui väike ja ümmargune. Segistil on dušisüsteem ja välja tõmmatav vabavoolik, mis on mugav, kui on vaja näiteks potte veega täita.
Mätaskatusega maja Pukas
Eliisa ja Jaan Tammeoru kodu Otepää vallas Puka alevikus on pärit justkui fantaasiafilmist „Kääbik“. Kodu südameks olevat kööki ei kujundatud uisapäisa, iga valik on tehtud teadlikult ja pikalt kaalutledes. „Puhta toidu kasvatamine, valmistamine ja säilitamine on meie peres au sees. Kuna valmistame kõik toidud ise, küpsetame leiba ja hapusaia, siis soovisime tavalisest suuremat ahju,“ ütleb Eliisa.
Kodu Neeme külas
Triin ja Georg Kimeri ehitasid vanast majast sammhaaval endale kodu. Kõige olulisemad ruumid ehk elutuba ja köök võeti käsile kohe pärast sisse kolimist. Kõige suuremaks investeeringuks kujunes köögi remont. See sai valge köögimööbli ning tänu valgetele marmorpindadele ja lae tõstmisele esialgsest kardinaalselt erineva ilme.
Loe ka - Uue maja ehitamise asemel tuli noorel perel hoopis vana maja ümber teha, tulemus sai imeilus
Anzelika mahetalu
Anzelika Gomozova pärast paarikümmet aastat Setomaale kodutallu tagasi. Vahepeal jõudis ta juhtida Inglismaal kahe Michelini tärniga restorani ja panna Tallinnas käima kohviku. Koroonaaja saabudes pani ta kirja kõik tegevused, mida võiks maal teha, et ära elada. Sealt koorus välja turism ja mahetoidu kasvatamine. Kokku varisenud elumaja asemele oli ehitatud liivapõrandaga majakarp. Sissetuleku saamiseks otsustas ta pakkuda kodumajutust ja ehitas maja kiiresti elamiskõlblikuks.
Järjest valmiv Hiiumaa kodu
Sälli Hinrikus kolis koos perega Hiiumaale ja asus korda tegema vana maja. „Ehkki Hiiumaal soetatud talu oli üle keskmise kehvas seisus ja potentsiaali nägemiseks oli vaja elavat kujutlusvõimet, oli seal majas juba tollal midagi, mis võlus tervet meie perekonda. See oli läbi alumise korruse laiuv leivaahju ja puupliidi sümbioos, mis on ümber ehitatud vanast reheahjust tänapäevaseks stiilseks ja kasutatavaks küttekoldeks,“ kirjeldas ta olukorda ja andis üksikasjaliku ülevaate nii sõnas kui pildis vana köögi uuenduskuurist.
Ridaelamu Viljandimaal
„See ridaelamu avaldas mulle kohe muljet – kogu see avarus, vaikus ja krundi suurus meeldisid mulle,“ meenutab Mariliis Tallo. Maja fassaad on heledates toonides ja sees on samuti kõik hele: trepid on heledat tooni ja köök lumivalge – nii seinad ja mööbel kui ka pliidiplaat ja ahi. Elutoas avaneb samuti helge vaade: seal on kreemikas diivan, õrnad kardinad ja heledat tooni vaip. Hubasust lisab kamin ja kontrasti annab sisekujundusele suur seinakell. Söögilaud on parasjagu suur nii oma pere jaoks kui ka külaliste võõrustamiseks.
Kalda talu Avijõe kaldal
Katre ja Verner Mölderi maja meenutab väljast vaadates laeva künka otsas. Esimesel korrusel on korstnajala ümber koondunud avar elutuba-söögituba-köök. Samal korrusel on ka saun kõrge lavaga. „Kodus püüan hoida lihtsat ja mugavat stiili,“ ütleb Katre. Kodusoojust õhkab seal tõesti igast nurgast.
Asu talu valge köök
Puurmani kandis paiknevas talus on maaküte, kuid Helena Laumets tahtis kindlasti saada puupliiti, nagu ta lapsepõlvekoduski oli. Pottsepp andis valida, kas panna pliidirauaks peale malm- või klaasplaat. „Otsustasin klaasplaadi kasuks, sest seda on väga lihtne hooldada – tõmbad lapiga puhtaks nagu elektripliidi plaadi. Malmist pliidiplaati on väga keeruline puhastada, kui rasv tilgub peale. Pealegi läheb klaasplaat hästi ruttu kuumaks,“ selgitab ta. Pliidil on ka praeahi, kus perenaine teeb palju pajatoite. Nendega on ju lihtne: paned toiduained pajaga ahju ja küpseb ise.
