FOTOD | Vaata ja imetle - maakodude selle aasta 12 põnevat kööki
Maja südames on köök, kust lähevad uksed igasse ilmakaarde – majas on neli tuba. „Ühest küljest on köök maja keskel väga mugav – näed siin olles valguse liikumist, valitsed pilguga kõiki ruume –, aga köögis on kuus ust ja seetõttu ei mahuta siia väga palju asju,“ räägib Mart. „Vanasti oli muidugi asju inimestel vähem.“
Köögist köetav suur leivaahi küpsetab siiani väga hästi. Kui see kuumaks köetakse, jagub soojust mitmeks päevaks.
Mari-Ann ja Martin Raisma on tõelised ehitusentusiastid
Nad oskasid näha esmapilgul armetus hoones midagi, mida teised polnud märganud, ning muutsid selle šikiks ja hubaseks maakoduks.
Esimene kohtumine tulevase maakoduga oli Mari-Annile hirmutav, aga samas vägagi romantiline. „Jõudsime siia, hein oli rinnuni, ei teed ega rada. Ma kardan nii hirmsasti usse. Olin kindel, et kõik ümbrus kubiseb nendest, ja keeldusin edasi minemast. Martin siis võttis mu kätele ja kandis majani!“ meenutab Mari-Ann heldinult.
Tõnu talu
„Kui varasemalt asus köögi kõrval elutuba, siis minu soov oli nüüd trepiga ruumi sisse seada hoopis söögituba. See on justkui köögi pikendus ja teeb niigi avara köögiosa veel suuremaks,“ kirjeldab Sälli Hinrikus.
„Olin alati unistanud söögitoast, kus oleks vajadusel bufeepinda, piisavalt kappe, kus hoida nõusid, ning kutsuvat soojust mõnusateks õhtusöökideks sõprade ja pere ringis. Söögitoas on meil nüüd kamin, mille praksuv tuli loob koduse ja sooja atmosfääri.“
Kruusamäe talu
Kredexilt kodumaja renoveerimise toetuse saamine olevat õnnemäng, ent Kruusamäe talu noor pererahvas suutis bürokraatiast läbi närida ja oma maja suisa A-energiaklassi vääriliseks ehitada.
Nabala mõis
Maie Matšenasest sai Nabala mõisa omanik ja perenaine 2014. aastal. Mõisa ostmine pole aga sugugi tavaline tehing. Sellist kinnisvara müües vaadatakse ka, kellele müüakse, ja huvitutakse, mis kohast edasi saab.
Mõisa ostes olid köögi seinad kaetud küprokiga, nagu ka kõigis teistes tubades, ning praeguse uhke pliidi asemel oli katkine kamin. Küproki ja seina vahe oli musta hallitust täis ja seenetas. See tuli kõik eemaldada, seinad puhastada ja vuugid uuendada.
Sadevälja talu
Sadevälja, üks neljast Karla küla aiandustalust, on aiahuviliste seas tuntud oma uhke kollektsioonaia ja põneva sortimendiga puukooli tõttu. Talu praegune pererahvas, Jana ja Margus Proos asusid Koselt siia alaliselt elama veidi üle kümne aasta tagasi.
Omapärane köögimööbel on oma pere kätetöö. „Sellist asja, et tellime mõnest firmast köögimööbli, ei tulnud meile mõttessegi. Kuna köök on suur, otsustasime kohe, et keskele tuleb köögisaar koos tänapäevase pliidi ja ahjuga,“ tutvustab perenaine köögi sisustamise saamislugu.
Birgiti ja Tervo päkapikumaja
Birgit Toomeoja ja Tervo Kuusmaa vahetasid oma linnakodu Tartust veidi eemal, Maramaa külas asuva väikese suvilarajooni vastu. Nad ei ole ehitusala inimesed, aga tahtsid võimalikult palju ehitus- ja remonditöid ise ära teha.
Kadarbiku talu
Oli 1998. aasta, kui seni Tallinnas elanud Kärt ja Valdur Tilgast sai Kadarpiku talu pererahvas. „Maja ise oli aus nõukaaegne silikaatvoodriga ehitis, katus oli peal, seinad püsti, põhimõtteliselt kohe elatav,“ teeb Valdur jutuotsa lahti.
See, et pliidirauda enam polnud, välisuks oli katki ja vesikloseti asemel oli majas kuivkemmerg, polnud neile mingi mure. Koliti ühte otsa sisse ja hakati teisest otsast kõpitsema.
Mr Singhi köök
„No mis mul kaotada on, selline suur kuldne kuu on mehel seljas, tuleb ja tahab abielluda!“ ütleb kunstnik Mariliin Kindsiko-Singh, kes on koos indialasest abikaasaga loonud kodu Põlvamaale kunagisse Rasina küla poodi.
Mr Singhi kolmas suur armastus oma abikaasa ja kunsti kõrval on kodumaa toit. Ema on andnud talle kaasa suurepärase retseptipagasi ja huvi söögitegemise vastu. Nüüd peab perekond Singh suviti oma kodus pop-up-kohvikut Rasina Rosinad ja talvisel ajal on Tartuski võimalik nautida Mr Singhi köögi parimaid palasid.
Eesti kauneim maakodu 2022
„Mäletan väga hästi esimest korda, kui ta mind siia tõi,“ meenutab Siret Kivistik, kuidas abikaasa Joel Põhja ta kaheksa aastat tagasi peaaegu Eesti idapiirile sõidutas. „Koht asus täielikus perifeerias ja sõit mööda kruusateed kestis terve igaviku!“
Otsus kasutada mürkrohelist värvi ei tulnud lihtsalt. Kindluse mõttes tegid nad oma Instagrami kontol taustauuringu, ka köögimeister küsis: kas te olete ikka kindlad? „Mehed olid töökojas naernud, et kes küll sellist värvi tahab. Ja kui kõik kõrval kõhklevad su valikus, hakkad ka ise natuke kahtlema,“ möönab Siret.
Naistevalla maja
Liia Moorits ja Raivo Rebane on nelja aastaga loonud omale muinasjutulise kodu.
„Hakkasime arutama, millist kodu me tahaksime. Mingeid erilisi vaidlusi meil polnud, meie maitsed sobivad, järjest täiendame teineteist,“ ütleb Liia. „Meil on nii, et üks ütleb mingi mõtte ja teine haagib sellega kohe. Oleme hästi kokkusobiv tandem ja meile istub koos tegutsemine,“ kinnitab ka Raivo.
Nipernaadi tee
See, et Toomas Lääts veedab nüüd kõik oma vabad hetked Alliklepal asuvas maakodus, on süüdi tema lapsepõlve Saaremaa, „ Nipernaadi“ film ning emalt külge poogitud vajadus enda ümber ilu näha ja seda ise luua.
„Mulle tegelikult ei meeldi väga palju erinevaid värve koos kasutada, mulle meeldivad pigem erinevad toonid koos. Ma olen täielik disainifänn, aga siin ma läksin oma maitsetunnetusega täiesti teadlikult veidi vastuollu. Tahtsin iseennastki üllatada, et mul oleks siin olles hästi helge tunne,“ räägib ta.