SUUR ÜLEVAADE | Kõik 2022. aasta kauneima maakodu konkursi kodud, aiad ja kõrvalhooned!
Nüüd on paras aeg vaadata lõppevale aastale tagasi ja imetleda „Kauneim maakodu 2022“ konkursi võitjaid ning finaali pääsenud kodusid, aedu ja kõrvalhooneid.
Konkursi võitis Siret Kivistiku ja Joel Põhja Metsamaa talu, Savimäe külas Rõuge vallas Võrumaal.
„Kindlasti olnuks odavam see vana maja maha lammutada ja uus ehitada,“ kinnitavad Siret ja Joel kui ühest suust.
Siret ja Joel tutvusid kümme aastat tagasi. Juba siis rääkis mees oma unistusest – isiklikust maakohast. Paar aastat hiljem jäi ta silm peale sellele talukohale.
Paik oli räämas – küün, laut ja saun kokku kukkumise äärel –, ent avarus ja privaatsus võlusid paari jäädavalt. Vanal taluhoonel on ligi 115aastane ajalugu, nii et uute omanike käsi ei tõusnud seda maha lõhkuma.
Sauna ehitades otsustas Joel ühendada vana uuega – hoone südameks on arhailine saun, mille ümber on ehitatud avar ja uus tuba, lae all ööbimiskohad külaliste jaoks.
Kes on suvel autoga Alavere ja Rasivere vahet sõitnud, on tõenäoliselt tee ääres märganud uhket lilleaeda. See on Loo talu Elurikkuse aed, mis võitis tänavuse konkursi aia kategoorias.
„Sirelite õitseajal hakkavad autod tee ääres kinni pidama. Alguses ma arvasin, et masinaga on midagi juhtunud ja vajatakse abi. Aga olid hoopis aiahuvilised,“ räägib Loo talu perenaine Helve Vaarmann.
See, et tulevane aed hakkab kandma Elurikkuse aia nime ja ideed, oli Helvele küll algusest peale selge. „Mul on eriline laps, aga tal on suur loodusehuvi – talle meeldivad putukad ja konnad, nende seltsis võib ta pikalt aega veeta. Lisaks tegeleb ta linnuvaatlusega. Seepärast tahtsingi, et ka rajatav aed oleks neile tegelastele meelepärane. Veel andis tõuke see, kui ma kolm aastat kohalikus koolis lastele loodusainete tunde andsin. Siis ma järsku avastasin, et isegi maalapsed ei tunne meie kohalikke taimi. Tundus hea mõte rajada selline õppeaia moodi koht, kus saaks ekskursioone vastu võtta,“ selgitab Helve.
Kauneim kõrvalehitis on Krista ja Tarmo Varuli Tuuliku talus, Palutaja külas Kanepi vallas Põlvamaal.
„Kui tahad abikaasat kodust ära, siis ehita talle õuele keraamikamaja!“ naljatab Tarmo.
Kõige uuem ehitis, kui nii võib üldse öelda, sest tegu on ju vanade kivimüüride ja vana aidaga, on Krista savikoda. Kivimüürid olid siin seisnud juba aastakümneid, kuid vana ait toodi Uue-Antslast. Ait ootas kümmekond aastat kokkupandult, kuni sai 2016. aastal uue elu savikojana. Palkhoone pandi püsti olemasolevate müüride peale ja nii on hoonel kokku koguni kolm korrust!
Liia Moorits ja Raivo Rebane on nelja aastaga loonud omale muinasjutulise kodu. Tee selleni, kuidas inetust pardipojast luik sai, oli täis ootamatusi ja takistusi aga ka nalja ja naeru. „Teised reisivad, aga meie ei taha üldse kuhugi minna, nii hea on kodus olla. Ja ehitada!“ ütleb Liia.
Kui on suur sõprusringkond, kel ühevanused lapsed, siis on tore koos tööd teha ja ka puhata. Selline koht on kujunenud Jürikülas asuvast Asu talust. Uus sauna- ja külalistemaja on väljast sama suur kui esialgu samal kohal olnud kõrvalhoone. Pinda on seal mitusada ruutmeetrit.
Kui Annika ja Päärn Brauer Laulasmaal müüa olevat maalappi vaatama läksid, tulid nad sealt esimese hooga tagurpidi tagasi – nii kole oli see koht. Nüüdseks on nad samale õnnetule maatükile rajanud kauni suvekodu, kust ei raatsigi enam lahkuda.
„Siin oli kaks lehma, siin kartulisalv ja juurikad, praeguses tualettruumis aga sead,“ osutab Kirsimäe talu peremees Ain kätega nüüdse elutoa eri osadele. „Ülejäänud osa oli maast laeni avatud heinaküün, lapsena magasime siin heinte peal. Praeguse elutoa seinas oli auk, kust visati sõnnikut välja.“
Põdra talu perenaine Aasa Põder on viimased 25 aastat koos tütarde ja nende abikaasadega pühendanud esiisade talukoha taastamisele. Viimati renoveerisid nad kunagise laudakompleksi, millest on saanud modernse ilmega puhkeala.
Anni talu perenaine Ester Piht rääkis, et talu sai nende omaks kogu kraamiga, mis hoonetes oli. Muude asjade hulgas leidsid nad lauda alt ree. „Siis ma ütlesin, et kui me teeme endale katusealuse terrassi, tahan ma kindlasti seda rege selle sisustuses kasutada. Kui katusealuse valmis saime, sisustasin- ilustasin selle kiirelt ära. Kõik oli tore, kuni paari kuu möödudes järsku mees ütles: Ester, aga su regi! Regi oli meil täiesti meelest läinud ja sellele ei olnudki enam terrassil kohta. Kui mees mu kurba nägu nägi, ehitas ta järgmisel suvel terrassile pikenduse ning lõpptulemus sai kokku väga äge. Lahtisele osale paistab hästi kaua päike, seal me ikka lebotame mõnuga. Regi on nii lai, et me mahume kolmekesi mehe ja pojaga sinna pikutama. Kevadeti naudime nii esimesi sooje ilmasid ning pimedatel selgetel augustiöödel vahime taevatähti,“ on Ester rahul.
Greta Orav ostis 2014. aastal Harjumaale Nõmbra külla Lendermaa talu, sest tal oli suur kiusatus nädalavahetustel linnast välja saada. Nüüdseks elatakse kohapeal ja kasvatatakse vähem levinud, kuid kasulike viljadega tarbetaimi.
Vaata - Kivisel aiamaal vähelevinud marju kasvatav naine: „Iga asi, mille istutan, peab olema söödav“
